Uudised

Rahvusvaheline teadlaste rühm selgitas välja, et tulevikus hakkavad taimed soojemate ja niiskemate tingimuste tõttu rohkem lenduvaid ühendeid eritama, mis omakorda toob kaasa atmosfääri keemilise koostise muutumise.

“Globaalne soojenemine põhjapoolsetel laiuskraadidel toob kaasa ka õhuniiskuse suurenemise,” ütles Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets. “Sellest tingitult võivad aga tekkida soodsad tingimused haigusttekitavate seente kasvamiseks.” Niinemets selgitas, et siiani pole seente leviku laienemist ja selle võimalikku mõju lehestikus toimuvatele protsessidele ning lenduvate ühendite eritumisele kvantitatiivselt uuritud.

2011. ja 2013. aasta sügis oli Eestis eriliselt niiske ning peaaegu iga tamme (Quercus robur) igal lehel levis massiliselt tamme jahukaste (Erysiphe alphitoides). Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia uurimisrühm selgitas välja, et tammede jahukaste infektsioon on seotud stressist põhjustatud fotosünteesi vähenemisega ning isopreeni eritumisega ja just selle eritumise olulise suurenemisega stressi tõttu. See on esimene uuring, mille tulemusena kirjeldatakse kvantitatiivset seost haigusttekitavate seente kahjustuse ulatuse ning stressist põhjustatud lenduvate ühendite eritumise vahel. “Uurimistulemused lubavad oletada, et tulevikus hakkavad taimed soojemate ja niiskemate tingimuste tõttu rohkem lenduvaid ühendeid eritama,” rääkis Niinemets.

Lenduvühendid mängivad suurt rolli atmosfääri keemilises koostises ja seega võib biootiline stress seda tuleviku tingimustes oluliselt mõjutada. Uuring on avaldatud ühes kolmest funktsionaalse bioloogia tippajakirjast, „Tree Physiology“.

Artikkel uuringust: Lucian Copolovici, Fred Väärtnõu, Miguel Portillo Estrada, Ülo Niinemets, Oak powdery mildew (Erysiphe alphitoides) induced volatile emissions scale with the degree of infection in Quercus robur, Tree Physiology, 2014, 34, 1399-1410