Uudised
- Üldinfo
- Juhtimine
- Akadeemiline eetika
- Uudised ja sündmused
- Galerii
- Sümboolika ja meened
- Avalik teave
- Roheline ülikool
- SA Joosep Tootsi Fond
- Baltic Agro stipendium
- Eesti Geodeetide Ühingu stipendium
- Eesti Suurpõllumeeste Klubi stipendium
- Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi stipendium
- Jõudluskontrolli stipendium
- PetCity stipendium
- Raefondi preemia ja stipendium
- Reginett stipendium
- Riigi Kinnisvara AS stipendium
- Soutwestern Advantage stipendium
- Tallinna Vesi ALUSTAJA stipendium
- Tallinna Vesi EDASIPÜRGIJA stipendium
- Vilistlaskogu stipendium
- Videoarhiiv
- EMÜ videod Youtube'i keskkonnas
- Uus arengukava
Maaülikooli teadlase juhtimisel avastati Brasiiliast 20 uut sääseliiki
Tänu oma looduslikule mitmekesisusele ja suurusele arvatakse 15–20% planeedi Maa elurikkusest olevat koondunud Brasiiliasse. Maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli vanemteaduri Olavi Kurina juhtimisel Brasiilia Atlandi vihmametsades läbi viidud uurimus üksnes kinnitas seda teooriat.
Atlandi vihmametsade ökoregioon Brasiilias on looduslikult väga mitmekesine piirkond, mis kulgeb mööda riigi rannikuala, hõlmates troopilisi, subtroopilisi ja mangroovimetsasid, samuti põõsastikke ja rohumaid, kirjeldas Olavi Kurina. "Piirkonnas on teada palju on endeemseid liike."
Lisaks teadaolevale elurikkusele, kirjeldasid teadlased neis vihmametsades septembrikuus 20 teadusele täiesti uut sääseliiki perekonnast Manota. Kirjeldatud liigid kuuluvad seenesääsklaste (Mycetophilidae) sugukonda, nad on väikesed 1,5 kuni 3 mm pikkused ning erisused liikide vahel avalduvad peamiselt isaste isendite terminaalide morfoloogias, täpsustas Olavi Kurina.
Uued liigid said oma teaduslikud nimed morfoloogiliste tunnuste ja uuringusse panustanud kolleegide järgi. Zoogeograafilise analüüsi tulemusena kirjeldati ebakõla Manota liikide suhteliselt laia leviku ja kahetiivaliste seni teadaloleva, rohkete endeemidega levikumustri vahel Lõuna-Ameerikas.
Uurimus, mis on perekonna Manota esimene põhjalikum käsitlus Brasiilias, sai teoks Eesti Maaülikooli, Turu ülikooli ja São Paulo ülikooli koostöös. Kirjelduste aluseks olev tüüpmaterjal säilitatakse Eesti Maaülikooli ja São Paulo ülikooli putukakollektsioonides (rahvusvahelised akronüümid vastavalt IZBE ja MZUSP).
Avastusest ilmus artikkel maailma juhtivas zoosüstemaatika ajakirjas ZOOTAXA.
Lisainfo: Olavi Kurina, olavi.kurina@emu.ee