Uudised
- Üldinfo
- Juhtimine
- Akadeemiline eetika
- Uudised ja sündmused
- Galerii
- Sümboolika ja meened
- Avalik teave
- Roheline ülikool
- SA Joosep Tootsi Fond
- Baltic Agro stipendium
- Eesti Geodeetide Ühingu stipendium
- Eesti Suurpõllumeeste Klubi stipendium
- Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi stipendium
- Jõudluskontrolli stipendium
- PetCity stipendium
- Raefondi preemia ja stipendium
- Reginett stipendium
- Riigi Kinnisvara AS stipendium
- Soutwestern Advantage stipendium
- Tallinna Vesi ALUSTAJA stipendium
- Tallinna Vesi EDASIPÜRGIJA stipendium
- Vilistlaskogu stipendium
- Videoarhiiv
- EMÜ videod Youtube'i keskkonnas
- Uus arengukava
Rahvusvaheline konverents keskendus tööga seotud haiguste ennetamisele
Täna toimus maaülikooli tehnikamajas rahvusvaheline ergonoomikakonverents „Ergonoomikaõpe 20 * Eesti 100,“ kus räägiti peamiselt ennetustegevustest töökohtadel, et vähendada tööga seotud haigusi. Kohal olid väliskülalised Rootsist, Lätist ja Leedust.
Kvaliteetse töötervishoiuteenuse osutamisel on väga tähtis meeskonnatöö, kus ergonoom mängib olulist rolli töökohtade ergonoomilisel hindamisel ning töötajate ja tööandjate nõustamisel. Pöörates enam tähelepanu ennetustegevusele töökohtadel, eelkõige töö kohandamisele töötaja võimetele, saame vähendada tööga seotud haigusi, eelkõige skeletilihasvaevusi töötajate hulgas.
Rootsi professor Mikael Forsman rääkis, et tänane konverents oli kasulik, kuna ta sai teada, millised on ergonoomika arengud Balti riikides ning milliste uuringutega parasjagu tegeletakse. Samuti ütles ta, et kindlasti tuleks suurendada ülikoolide vahelist koostööd. „Koostöö juba käib, oleme partnerülikoolid, aga vahetustudengeid võiks rohkem olla,“ nentis ta.
Konverentsi korraldaja Eda Merisalu rääkis, et ergonoomika valdkond on väga lai ja vajab rohkem uurimistööd, aga inimressursi puudus on suur. „Loodan teha rohkem koostööd teiste ülikoolidega, aga aega ja inimesi on vaja,“ ütles Merisalu.
Forsmani arvates on näiteks Rootsis uuringuid piisavalt tehtud, kuid probleem on pigem uuritu rakendamisega päriselus. Selle kallal töötab ta ka ise igapäevaselt ja soovib parandada töökeskkonda nii, et inimesed saaksid juba varakult ennetada füüsilisest tööst tingitud haigusi.