Uudised
- Üldinfo
- Juhtimine
- Akadeemiline eetika
- Uudised ja sündmused
- Galerii
- Sümboolika ja meened
- Avalik teave
- Roheline ülikool
- SA Joosep Tootsi Fond
- Baltic Agro stipendium
- Eesti Geodeetide Ühingu stipendium
- Eesti Suurpõllumeeste Klubi stipendium
- Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi stipendium
- Jõudluskontrolli stipendium
- PetCity stipendium
- Raefondi preemia ja stipendium
- Reginett stipendium
- Riigi Kinnisvara AS stipendium
- Soutwestern Advantage stipendium
- Tallinna Vesi ALUSTAJA stipendium
- Tallinna Vesi EDASIPÜRGIJA stipendium
- Vilistlaskogu stipendium
- Videoarhiiv
- EMÜ videod Youtube'i keskkonnas
- Uus arengukava
Raamat: kahjurid himustavad inimese toitu, kodu ja teda ennastki
Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli vanemteaduri Luule Metspalu sulest ilmus äsja uus raamat, mis viib lugejad inimkaaslevate kahjurite salapärasesse maailma.
“Tuleme aegade algusest arvuka kaaskonnaga, kellest paljudele on inimene, tema toit ja asjad meelepärane söök ning turvaline elupaik," kirjeldab autor. Kuid inimese kaaskonna koosseis ei ole konstantne, vaid see muutub pidevalt: ühed manulised kaovad ajalukku, teised jällegi vahetavad vaba elu looduses inimese kõrval elamise vastu.
Kirjastuse Hea Lugu väljaandena ilmunud raamat "Kahjurid inimese, toidu ja tare kallal" kirjeldab verest toituvaid liike, kes on oma elupaigaks valinud inimkeha (täid) või seadnud end sisse majapidamisse (kirbud, lutikad). Verehimulisi jätkub ka loodusesse (puugid, sääsed, kihulased). Saatjaskonda kuulub selliseidki pahalasi, kes söövad ning reostavad meie toitu (liblikate röövikud, mardikad, prussakas, vaaraosipelgas, kärbes). Osa meie toitu himustavaid liike elab vabas looduses ja nad käivad majas toidujahil (sipelgad). Pahalaste hulgas on liike, kellele meeldivad meie riided (koid), vaibad (nahanäkid) ja majatarbed (toonesepad), on neidki, kes isegi maja tolmuks närivad (siklased).
Selle saatjaskonna tõrjumine ja majast väljalöömine on paratamatu, kui tahad säästa oma tervist ja vara. Selleks, et tõrje annaks tulemusi, on vaja pahalasi tundma õppida, sest tõrjeviisi valik sõltub kahjuri liigist.
Metspalu kirjeldab teoses olulisemaid ja inimesega tihedalt seotud olmekahjureid, andes ülevaate nende käitumisest ja bioloogiast. Tuvastamise lihtsustamiseks on esitatud võrdlustabelid. Tõrjesoovitused on valitud nii, et need säästaksid inimest ja tema elukeskkonda. "Loodetavasti leiate siit midagi kasulikku," märkis autor.
Luule Metspalult on varem ilmunud menukad maheaedniku käsiraamatud “Taimedega kahjurite vastu” (2017) ning ”Viljapuude ja marjapõõsaste kahjurid” (2020).