Uudised
- Üldinfo
- Juhtimine
- Akadeemiline eetika
- Uudised ja sündmused
- Galerii
- Sümboolika ja meened
- Avalik teave
- Roheline ülikool
- SA Joosep Tootsi Fond
- Baltic Agro stipendium
- Eesti Geodeetide Ühingu stipendium
- Eesti Suurpõllumeeste Klubi stipendium
- Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi stipendium
- Jõudluskontrolli stipendium
- PetCity stipendium
- Raefondi preemia ja stipendium
- Reginett stipendium
- Riigi Kinnisvara AS stipendium
- Soutwestern Advantage stipendium
- Tallinna Vesi ALUSTAJA stipendium
- Tallinna Vesi EDASIPÜRGIJA stipendium
- Vilistlaskogu stipendium
- Videoarhiiv
- EMÜ videod Youtube'i keskkonnas
- Uus arengukava
Toiduteadlane Mati Roasto: grillimisel on parim mõõdukas ja aeglane kuumus
Foto: Kristina Kurm
Kanaliha grillil
Kanaliha grillil
Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto jagas ERR-i ajakirjanikule Sandra Saarele intervjuus soovitusi suvisteks grillipidudeks. Siin on sellest lühike kokkuvõte.
- Grillimisel tuleb lisaks tuleohutusele jälgida ka toiduohutust.
- Kasuta toiduvalmistamiseks võimalikult värsket liha. Kõige parem on säilitada liha ja muid toiduaineid külmkapis umbes 2-4 kraadise temperatuuri juures. Kõik toiduained peavad olema külmkapis pakendatud, eriti toores liha ja kala.
- Jälgi, et liha ei jääks liiga pikaks ajaks sooja kätte ka teekonnal poest koju, muidu hakkavad arenema patogeenid. Abi on külmakotist või – kastist.
- Väldi toiduainete ristsaastumist. Näiteks seda, et lihaga kokku puutunud nuga või lõikelauda kasutatakse salati lõikamiseks. Samuti on ohtlik toore liha pesemine, sest nähtamatud pritsmed jäävad köögi pindadele pikaks ajaks ning võivad kujutada nakkusohtu.
- Tee grillimisrest või see nõu, mille peal sa grillid, võimalikult puhtaks.
- Kui võimalik, eemalda liha või kala küljest rasvasemad tükid, sest need hakkavad grillimise ajal tilkuma. Rasv tekitab kuumaallikale tilkudes suitsu. Mida rohkem suitsu tekib, seda rohkem jõuab toidule kahjulikke PAH-ühendeid.
- Võta grillimiseks aega. Naudi grillimist kui protsessi – ära kiirusta, ära kasuta liiga suurt kuumust, pigem mõõdukat. Lase sütel ära põleda, et ei tekiks enam lahtist leeki ja oota veidi veel, et söed poleks liiga kuumad. Mida kaugemal on toit kuumakehast, seda parem: liha peaks olema sütest umbes 20 sentimeetri kaugusel. Õhu juurdepääsu tasub pigem takistada. Nii tagad mikrobioloogilise toiduohutuse, sest aeglane kuumus jõuab paremini toidu sisemusse. Kui toidu sisemus on saavutanud vähemalt 75-kraadise temperatuuri, siis hävinevad kõik vegetatiivsed mikroorganismid, kaasa arvatud patogeenid.
- Kui liha läheb grillil kõrbema, ära kõrbenud osa söö. Lõika see liha küljest ära.
- Kiiresti riknevat toitu ei tohi hoida sooja käes üle kahe tunni. Näiteks kui katad laua suvel sooja ilmaga pikemaks sündmuseks, siis too esialgu lauale väiksem kogus salatit ja hoia ülejäänud salatikogus kuni serveerimiseni külmkapis. Siis ei saa mikroorganismid, sh patogeenid paljunema hakata. Liha on soovitav pärast grillilt võtmist panna kuumsäilitamiseks termospotti.
Pikemalt saad lugeda ERR Novaatorist ja kuulata sealt ka 23. juunil Vikerraadio eetris olnud samateemalist intervjuud.
Et toiduohutusest rohkem teada saada, tule õpi maaülikoolis toiduainete tehnoloogiat! Sisseastumisdokumentide vastuvõtt kestab kuni 6. juulini.