Uudised
- Üldinfo
- Juhtimine
- Akadeemiline eetika
- Uudised ja sündmused
- Galerii
- Sümboolika ja meened
- Avalik teave
- Roheline ülikool
- SA Joosep Tootsi Fond
- Baltic Agro stipendium
- Eesti Geodeetide Ühingu stipendium
- Eesti Suurpõllumeeste Klubi stipendium
- Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi stipendium
- Jõudluskontrolli stipendium
- PetCity stipendium
- Raefondi preemia ja stipendium
- Reginett stipendium
- Riigi Kinnisvara AS stipendium
- Soutwestern Advantage stipendium
- Tallinna Vesi ALUSTAJA stipendium
- Tallinna Vesi EDASIPÜRGIJA stipendium
- Vilistlaskogu stipendium
- Videoarhiiv
- EMÜ videod Youtube'i keskkonnas
- Uus arengukava
Maaülikooli loodav põllundusrobot aitab muuta ammendunud freesturbaväljad nüüdisaegseteks mustikaistandusteks
Robotväetur
Eesti Maaülikooli agrorobootika töörühmal on valmimas spetsiaalne mehitamata roheenergia baasil töötav elektriline põllundusrobot, mille esimene prototüüp on suunatud mustikaistanduste täppisväetamiseks ammendunud freesturbaväljadel.
„Robotite kasutuselevõtt aitab ühelt poolt kaasa põllunduse ja aianduse majanduslikule jätkusuutlikkusele, teisalt mängib see olulist rolli keskkonnahoidlikus lähenemises, sest tegemist on kestliku ja ressursitõhusa tehnoloogiaga,“ sõnas agrorobootika töörühma juht professor Jüri Olt.
Põllundusrobotid on kavandatud vastavalt konkreetsele kultuurile, tehnoloogilistele vajadustele ja keskkonnatingimustele. Loodava põllundusroboti eelised ulatuvad aga kaugemale kui ainult freesturbaväljade väärindamine. Konkreetne mustikaväetur on akuelektrisõiduk, millel süsihappegaasi emissioon puudub. Hooldejaam, kus akusid laetakse ning roboti tühjenenud aku automaatselt laetud aku vastu välja vahetatakse, toetub päikese- ja biogaasienergiale, tagades säästliku ja jätkusuutliku energiakasutuse.
Ainuüksi Eestis on üle 9000 hektari ammendunud freesturbaväljasid, mida saabki väärindada näiteks läbi marjakasvatuse, aidates nii kaasa sealt eralduva süsihappegaasi sidumisele ning maastiku taaselustamisele. Robotväeturi kasutamine aitaks parandada marjakasvatuse majanduslikku jätkusuutlikkust vähendades samal ajal vajadust inimtööjõu järele ning võimaldaks ühtlasi põllupidajatel keskenduda strateegilisematele ülesannetele.
Loodusliku taimestiku teke võib ammendunud freesturbaväljadel võtta aastakümneid või kauemgi, kuna turba kaevandamisel on kogu sealne taimkate eemaldatud ning pinnases pole idanemisvõimelisi seemneid. Freesturbaväli on oma olemuselt pehme ja soine ehk tagasihoidliku kandevõimega ning seetõttu on seal tavamasinatega liikumine ja toimetamine üsna keeruline. Spetsiaalselt sellisele pinnasele loodud robot saab sellega aga kenasti hakkama. Ilma väetamata sellisel pinnasel mustikataime saagikus jääb tagasihoidlikuks.
Robotväeturi ning selle autonoomse hooldejaama ja akuvahetusseadme prototüübiga on võimalik tutvuda 18.-20. aprillini toimuva Maamessi raames.
Lisainfo:
Professor Jüri Olt
Eesti Maaülikooli agrorobootika töörühma juht
5081671