Uudised
- Üldinfo
- Juhtimine
- Akadeemiline eetika
- Uudised ja sündmused
- Galerii
- Sümboolika ja meened
- Avalik teave
- Roheline ülikool
- SA Joosep Tootsi Fond
- Baltic Agro stipendium
- Eesti Geodeetide Ühingu stipendium
- Eesti Suurpõllumeeste Klubi stipendium
- Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi stipendium
- Jõudluskontrolli stipendium
- PetCity stipendium
- Raefondi preemia ja stipendium
- Reginett stipendium
- Riigi Kinnisvara AS stipendium
- Soutwestern Advantage stipendium
- Tallinna Vesi ALUSTAJA stipendium
- Tallinna Vesi EDASIPÜRGIJA stipendium
- Vilistlaskogu stipendium
- Videoarhiiv
- EMÜ videod Youtube'i keskkonnas
- Uus arengukava
Doktoritöö: invasiivsete vähkide tõrjeprogrammid on bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks üliolulised
6. veebruaril tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli doktorandi Daniela Ghia doktoritöö, mis keskendub invasiivsetele vähiliikidele.
Daniela Ghia kaitsmisele tulevast doktoritööst "Assessing behavioural traits and ecological impacts of invasive crayfish species in freshwater ecosystems" ("Invasiivsete vähiliikide käitumisomaduste ja ökoloogilise mõju hindamine mageveekogudes") selgub, et invasiivsetel vähkidel on märkimisväärne võime levida madalvee ajal üle maa.
Bioloogilised invasioonid toimuvad siis, kui liigid levivad uutesse asupaikadesse, põhjustades ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Invasiivseid liike võib leida erinevates ökosüsteemides, kuid mageveekogude ökosüsteemid on inimtegevuse ja keskkonnamuutuste tõttu eriti haavatavad.
Hinnangute kohaselt suureneb võõrliikide sissetung 2050. aastaks kuni 36%, seda iseäranis Euroopas. Võib eeldada, et invasiivsete vähkide levik laieneb märkimisväärselt kogu maailmas, mis kujutab endast arvestatavat ohtu. Need suured magevee selgrootud on köitnud hüdrobioloogide ja ökoloogide tähelepanu oma võime tõttu läbida pikki vahemaid, aga ka kõrge paljunemis- ja kohanemisvõime tõttu.
Käesolev doktoritöö selgitab invasiivsete vähkide käitumist ja mõju magevee ökosüsteemidele. Tulemused rõhutavad invasiivsete signaalvähkide suurt kohanemisvõimet, mis võimaldab neil muuta oma toitumist sõltuvalt aastaajast ja vanusest. Elades koos kohalike vähkidega, kohandavad nad oma toitumisharjumusi konkurentsi vähendamiseks.
Uuringust selgus, et signaalvähi isendid, kes elavad koos kohalike vähkidega, on tugevamad kui üksinduses elavad isendid, mis viitab tugevale invasioonivõimekusele. Leiti, et invasiivsetel vähkidel on märkimisväärne võime levida madalvee ajal üle maa, mis demonstreerib nende vastupanuvõimet ja levikupotentsiaali.
Lisaks näitasid vähkide paljunemiskäitumise ja emaste ujujalgade eemaldamise katsed, et see meetod võib tõhusalt pärssida invasiivide paljunemisvõimet. Doktoritöö tulemused näitavad, kui oluline on invasiivsete liikide ohjamisel võtta arvesse käitumislikke tunnuseid. Invasiivsete vähkide tõrjeprogrammide rakendamine on bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja tervete mageveekogude ökosüsteemide säilitamiseks kogu maailmas ülioluline.
Daniela Ghia kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 6. veebruaril Eesti aja järgi kell 16.30 Pavia Ülikoolis (Itaalia). Kaitsmise otseülekanne asub SIIN.
Doktoritöö juhendajad on professor Roberto Sacchi (University of Pavia) ja doktor Fabio Ercoli (Eesti Maaülikool) ning oponendid professor Ivana Maguire (University of Zagreb, Horvaatia) ja professor Pavel Kozák (University of South Bohemia in České Budějovice, Tšehhi). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.