Uudised

21. veebruaril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub kartuli-lehemädanikule. 

Britt Puideti kaitsmisele tulev doktoritöö „Phenotypic traits influencing changes in potato late blight pathogen Phytophthora infestans populations in Europe" ("Kartuli-lehemädaniku tekitaja Phytophthora infestans Euroopa populatsioonide muutusi mõjutavad fenotüübilised tunnused“) näitlikustab patogeenide seire tähtsust. 

Kartuli-lehemädaniku tekitaja Phytophthora infestans on otsene oht globaalsele toidujulgeolekule. Lääne-Euroopas on lehemädaniku tekitaja populatsioonid peamiselt klonaalsed, samas kui Põhja-Euroopas esineb suuremat geneetilist mitmekesisust. Viimastel aastatel on siiski täheldatud muutusi põhjapoolsemates populatsioonides, kus klonaalsed genotüübid on muutunud sagedasemaks.

Tihti kerkivad Euroopas esile ka tüved, mis on agressiivsemad, virulentsemad või kasutusel olevate fungitsiidide toimeainete suhtes resistentsed. Käesoleva doktoritöö eesmärk on uurida uute invasiivsete P. infestans genotüüpide levikut mõjutavaid tegureid Euroopas. Uuringute läbiviimiseks koguti P. infestans proovid Eesti, Taani, Norra, Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa tava- ja mahetootmispõldudelt ning püünistaimlatest kümne kasvuperioodi vältel aastate vahemikus 2005-2022 ning need genotüpiseeriti.

Aastatel 2016 ja 2017 kogutud proovidel viidi lisaks läbi fenotüübilised katsed: fungitsiiditundlikkuse katse, kasutades Euroopas enamlevinud nelja fungitsiidi toimeainet ning virulentsuskatsed, kasutades 11 kartuligenotüüpi, mis sisaldavad erinevaid resistentsusgeene. Eesti proovide genotüpiseerimise tulemuste põhjal arvutati erinevad populatsioonigeneetilised indeksid, et iseloomustada patogeeni geneetilist mitmekesisust ja dünaamikat Eestis. Lääne-Euroopas levival uuel invasiivsel genotüübil EU_37_A2 esines osaliselt fluasinaamiresistentsus.

Põhja-Euroopas leviva uue invasiivse genotüübi EU_41_A2 edukust võib seostada kõrgema virulentsusega. Eesti P. infestans populatsioonis on jätkuvalt märkimisväärne geneetiline ja genotüübiline mitmekesisus, kuigi seireandmed näitavad, et kohati esineb ka klonaalseid genotüüpe. Kuigi statistiliste analüüside põhjal ei ole hetkel tõendeid klonaalsete genotüüpide püsimisest Eestis, kujutab nende esinemine erinevates piirkondades potentsiaalset riski nende edaspidiseks levikuks. Käesolev doktoritöö näitlikustab patogeenide seire tähtsust, et kohandada vastavalt tõrjestrateegiaid.

Britt Puidet kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 21. veebruaril kell 10.15 F. R. Kreutzwaldi 5 ruumis D239. Doktoritöö juhendajad on professor Marika Mänd, professor Mati Koppel ja vanemteadur Riinu Kiiker (Maaelu Teadmuskeskus) ning oponent dr Björn Andersson (Swedish University of Agricultural Sciences). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.