Arengukava koostamisest üldiselt
Arengukava koostamise üldised põhimõtted
Arengukava koostamise aluseks on Eesti Maaülikooli seadus ja Eesti Maaülikooli põhikiri.
Eesti Maaülikooli seadus:
„§ 2. Eesti Maaülikooli õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded
(1) Eesti Maaülikool (edaspidi ülikool) on 1848. aastal asutatud Tartu veterinaariakooli järjepidevuse kandja.
(2) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Eesti Maaülikooli seaduse, kõrgharidusseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel.
(3) Ülikool on integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus. Ülikooli eesmärk on rahvusvahelise kõrgetasemelise teadus-, õppe- ja arendustööga ning sellele tuginevate uuenduslike teenustega panustada ühiskonna jätkusuutlikku arengusse ja rahva heaolu kasvu.
(4) Ülikool edendab väärtusahela põhiselt biomajandust ning teadus- ja arendustegevust loodusressursside kestliku kasutamise ning maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades; pakub teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrghariduse kõigil astmetel põllumajandusteaduste ja veterinaaria, metsanduse ja keskkonnateaduste valdkondades ning nendega seotud tehnika ja tehnoloogia valdkonnas; korraldab loomaarstiõppe kliinilist õpet.“
Arengukava põhineb ülikooli senise arengu ning sise- ja väliskeskkonna analüüsil ja tulevikuprognoosidel.
Eesti Maaülikooli arengukava aastani 2025
“Arengukava juhtmotiiv on ülikooli soov olla rahvusvaheliselt tunnustatud ülikool biomajanduse valdkonnas. Ülikooli arengumootor on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus, millele tugineb õppetöö kõigil kõrghariduse astmetel, ja ühiskonna arengut soodustav tegevus oma vastutusvaldkondades.”
„Eesti Maaülikool vastutab teadus- ja arendustegevuste eest loodusressursside säästliku kasutamisega ning maaelu ja -majandusega seotud valdkondades. Ülikool arendab välja võimekuse käsitleda teadus- ja arendustegevuses ning õppetöös erinevaid biomajanduse valdkondi piisava sidususega ja väärtusahelapõhiselt.“
Missioon
Loome ja jagame teadmisi biomajanduse edendajatele looduse ja inimese hüvanguks.
Visioon
Maaülikool on rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikool biomajanduse valdkonnas.
Arengukava arvestab:
1. Euroopa Liidu ja riiklike strateegiate sihtide ja eesmärkidega.
2. Ülikooli kohustustega ühiskonna ja riigi ees.
3. Eesti Maaülikooli arengukava aastani 2025 täitmise tulemustega.
4. Ülikooli fookusvaldkondade ja arendusseminaride ettepanekutega.
5. Tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüsi (SWOT) tulemustega.
Järgmise kümnendi tegevuskeskkonna kavandamisel peab arvestama demograafilisest olukorrast tuleneva suureneva konkurentsiga üliõpilaskandidaatide pärast, riiklike tegevustoetuste ja teadusrahastuse nappusega, intensiivsema rändega ning ülikoolide rolli kasvuga majanduse ja sotsiaalse arengu suunamisel aga ka ettevõtluse konkurentsivõime
kasvatamisel. Rahvusvahelistumine suuremeva konkurentsi tingimustes on ainsaks ülikooli edu garantiiks kvaliteet.
Arengukava määrab kindlaks ülikooli strateegilised valdkonnad, kaugeleulatuvad sihid ja peamised eesmärgid.
Sihid tulenevad otseselt ülikooli missioonist. Siht on pikema perspektiivi soovitav tulemus (mini-visioon). Sihid on üldised, abstraktsed ja pikaajalised.
Eesmärk kirjeldab soovitavat lühi- või keskpika perspektiivi tulemust, saavutamaks seatud sihti. Eesmärgid on sammud sihtide saavutamise teel. Eesmärgid on saavutatavad, konkreetsed ja mõõdetavad.
Eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste kavandamisel määratletakse vastutus ja protsessid – kuidas strateegiaid ellu viiakse. Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada erinevate huvigruppidega nii organisatsiooni sees kui väljaspool.
Arengukava alusel töötatakse välja akadeemiliste struktuuriüksuste ja ülikooli asutuste arengukavad ja vajadusel strateegiad või tegevusplaanid lühema ajavahemiku või kitsamate tegevusvaldkondade jaoks.
Eesti Maaülikooli arengukava koostamine
Arengukava koostamiseks moodustatakse: 1) juhtkomitee ja 2) töörühm.
Juhtkomitee (teadusprorektor, õppeprorektor, kõikide akadeemiliste struktuuriüksuste juhid, finantsjuht, arendusjuht, EMÜ nõukogu esindaja, professorite esindaja, rektor). Juhtkomitee ülesanne on kuulata ära töörühma tegevuse ülevaated ja suunata arengukava koostamist ning tagada valdkondade esindatus. Juhtkomitee käib koos vähemalt kord kvartalis, st minimaalselt on 4 juhtkomitee koosolekut.
Töörühma moodustab rektor struktuuriüksuste esitatud kandidaatidest selliselt, et esindatud on eri fookusvaldkonnad ning erinevate ametikohtade esindajad (õppejõud, teadurid, kraadiõppurid, tugitöötajad) ja üliõpilased.
Töörühma ülesanne on arengukava väljatöötamine kaasaegsele strateegilise planeerimise metoodikale tuginedes – ühtse ettekujutuse loomine selle kohta, millises keskkonnas ülikool tegutseb ja millises suunas soovitakse oma tegevust arendada. Töörühm järgib põhimõtet, et strateegilised valikud oleksid kooskõlas Eesti Maaülikooli seaduses määratud ülikooli eesmärkide täitmisega, ühiskonnas toimuvaga ning ülikooli enda valikuvõimaluste ja põhitegevuse eesmärkidega, ülikooli vastutusvaldkondade arenguga, rahvusvahelistumisega ja kvaliteedi tõusuga kõigis ülikooli tegevusvaldkondades.
Töörühma tööd toetavad teadus- ja arendusosakond ning kommunikatsiooni- ja turundusosakond.
Arengukava väljatöötamiseks kaasab ülikool välise partneri. Koostööpartner aitab kujundada kasutatava metoodika ja arengukava koostamise protsessi. Koos töörühmaga viiakse läbi arengukava koostamiseks olulisi analüüse, sündmusi ja arutelusid ning koostatakse uue arengukava kavand lähtuvalt ülikooli liikmetega koos arutatust.
Töörühm ja teadus- ning arendusosakond loovad võimalused ülikooli liikmeskonna ja ülikooliväliste huvigruppide kaasamiseks arengukava koostamise protsessi. Arengukava koostamise üritustest on õigus osa võtta kõikidel ülikooli liikmetel.
Arengukava koostamisel arutatakse läbi:
1. Ülikooli missioon ja põhiväärtused
2. Ülikooli sise- ja väliskeskkonna analüüs (SWOT).
Milline on meie seis praegu võrrelduna võrdlusülikoolidega? Mis meil on hästi, mis on meie tugevused? Mida saaksime teha paremini, mis on meie nõrkused?
Milline on meie tegevuskeskkond: teaduse ja kõrghariduse suundumused Eestis, Euroopas ja laiemalt, majanduskeskkond, ühiskonna ootused, tööturg, õppurite ootused, tulevikuoskused, tehnoloogia arengu mõjud. Mis on sellest tulenevalt võimalused ja ohud?
3. Kuhu me ülikoolina soovime jõuda? Mis on meie visioon, sihid ja eesmärgid?
4. Mida me peame selleks tegema, et eesmärke saavutada ja visioon ellu viia?
Mis on meie prioriteetsed tegevused juhtimises, teadus- ja arendustöös, õppes, innovatsiooni toetamisel, elukestva õppe võimaldamisel, ühiskonnale teadustoe pakkumisel?
Millised on meie tegevusriskid ja kuidas neid maandame?
5. Tulemusnäitajad, ajakava ja vastutus.
Töörühm koos välise partneriga koostab arengukava projekti ja viib läbi selle arutelud ülikooli arendusseminaridel 1. juuniks 2025. a.
Töörühm esitab arengukava projekti Eesti Maaülikooli senati teadus- ja arenduskomisjonile hiljemalt 1. oktoobriks 2025.
